Tänases Postimehes http://www.e24.ee/?id=110514 jutustab Ivari Padar: «Inimesed küsivad: milleks meile euro? Kui selgitada, et euro tähendab usaldust ja töökohti, siis inimesed saavad aru, et eurole üleminek on ühtlasi ka tööhõivepoliitika.»
Ent häda ju ongi selles, et inimestele ei selgitada, kuidas tähendab euro usaldust ja töökohti. Kui inimestele selgitada, et euro ise on omadega märkimisväärses kriisis – mitte ainult usaldus, vaid ka reaalses püsimiskriisis – kas nad siis ka veel tahavad kohe eurole üle minna? Kreeka, Hispaania, Itaalia ja veel mõne eurotsooni riigi sisuline pankrot on tõstatanud küsimuse, kas a) eurot devalveerida, b) osad riigid eurotsoonist välja või c) sakslased maksavad nende riikide pankrotid omast taskust kinni.
Variant a ei ole minu meelest reaalne, ehkki see aitaks tõesti nii Euroopa kui ka euroga seotud Eesti majandust, tehes meile sealjuures palju vähem haiget kui krooni devalveerimine euro suhtes – suurem osa meie kaupadest tuleb euroalalt ja jääks seega esimese variandi puhul sama hinnaga, teise variandi puhul teeks hinnad hiigelhüppe.
Variant b tähendaks kogu europrojekti sisulist kokkuvarisemist ja võib kindel olla, et kõik riigid teevad kõik endast sõltuva, et taolist stsenaariumit ära hoida. Ainult et kui ajalugu ja elu Nõukogude Liidus on meile üldse midagi õpetanud, siis seda, et majandus ei kuula poliitikute sõna ja läheb paratamatult ikkagi oma teed nagu vääramatu loodusjõud.
Jääb veel variant c. Kogu euro on algusest peale seisnud saksa maksumaksja õlgadel. Ainult et olukorras, kus Inglismaa on uurinud võimalusi sarnaselt Läti või Ungariga saada abi IMF-ilt ja Saksamaa valitsus keeldub käiku laskmast majanduse elavdamise pakette sel lihtsal põhjusel, et on ennast juba sotsiaalse turumajanduse ehitamise käigus niigi silmini võlgadesse laenanud ning võlg aina süveneb, tekib ikkagi küsimus: kui kaua nad suudavad kreeklaste ja hispaanlaste ülekulu kinni tampida? Ja kui kaua nad tahavad. Ja isegi kui suudavad ja tahavad, ei ole nad kindlasti huvitatud Baltikumi võlgade enda kanda võtmisest ehk meie laskmisest eurotsooni.
Ponnistus eurole üleminekuks on paraku enesepettus.
Ma olen mõelnud seda juba aastaid, milleks meile euro? Ehk tõesti majanduse elavdamiseks?
ReplyDeleteMiskipärast kahtlen selles: kui meil on kroon niigi euroga seotud kindla kursiga, siis pole ka loota, et euro meid päästaks.
Aga jah, väljamaa vahet kurseerivatel inimestel oleks mugavam, ei pea kroone vahetama ja pangale vahendustasu maksma.