Käed eemale vanemahüvitisest

Eelarvekärbete sunnil on taas üles kerkinud idee kärpida vanemahüvitist! Idee on hukatuslik, sest mõjub negatiivselt Eesti rahva iibele. Tekib küsimus, milleks meile eelarvekärped, kui tulevikus meil pole enam riiki, sest pole lapsi.

Ainuüksi vanemahüvitise vähendamise teema arutamine jätab sündimata lapsed nii mõnessegi peresse, sest hävitab perede kindlustunde. Kindlus- ja turvatunne on aga peamine, mida lapsi planeeriv pere vajab. Nii et kui isamaaliitlased ja sotsid ütlevad, et kõik teemad on laual-ja lõppkokkuvõttes vanemahüvitist ei kärbitagi, on kahju juba sündinud.

Oluline on ka see, et praegu ja lähiaastail saab sünnitusealiseks laulva revolutsiooni ajal sündinud arvukas põlvkond. Kui me täna pillume sõnu ja hävitame nende kindlustunde, ei päästa meie rahvast demograafilisest vetsupotist enam miski. Praegu tekitatud kahju hiljem heastada pole võimalik.

Peamine, mida pere laste planeerimisel arvestab, on majanduslik toimetulek. Korralik keskmine Eesti pere ei taha sünnitada oma last põõsa alla, vaid planeerib, et perel oleks laste kasvatamiseks majanduslikud võimalused. Tihtipeale on pere toimetulekuks tarvis mõlema vanema sissetulekut. Vanemahüvitis võimaldab perel lapsi saada.

Demagoogid võivad väita, et lapsed sünnivad armastusest, mitte vanemahüvitise ehk raha survel. Ent vanemahüvitis on võimalus vanematele oma armastust ka lapsega jagada - olla lapsega kodus, mitte tööl.