Ma ei saa kuidagi nõus olla OECD ettepanekuga viia sisse kinnisvaramaks ja kaotada ära tulumaksusoodustus kodulaenu pealt.
Nii maamaks kui kinnisvaramaks on tegelikult üldse klassivõitluse igandid, lähtudes irratsionaalsest soovist pakskasse pigistada. Aga nagu klassivõitlusega ikka, kannatada saab mitte kõige rikkam kiht, vaid keskklass.
Kui maamaksul on veel mingi iva sees – utsitada omanikke oma maad võimalikult aktiivselt kasutama – siis kinnisvaramaks on lihtsalt kõige labasem viis riigil koorida inimesi, keda kuidagi koorida annab. Oli raha, et endale maja osta, maksa aga heaga riigile kah! Maksa kuni surmani, mil maksmise võtavad üle sinu lapsed. Omand on kuritegu, vähemalt riigi silmis, mille eest karistatakse lõivuga.
Ent omand on tegelikult ühiskonnas stabiilsust ja turvalisust tootev nähtus. Tulumaksusoodustus viidi ju sisse selleks, et kujundada Eestist peremeeste ühiskonda popside oma asemel. Vene ajal olime me kõik moonakad – elasime riigile kuuluvas korteris, talitati riigile kuuluvaid loomi ja toodeti riigile kuuluvas tehases midagi riigile. Peremehi ega omanikke ei olnud, hoolimist ka mitte.
Iga eestlane peaks olema peremees ja omanik. Oma kodu, oma maa, oma ettevõtte. Hüva, kõik ei saa olla ettevõtjad, aga võimalikult paljude väärtuste isiklik omanik ikkagi.
Inimesed, kellel on arvestatav aineline väärtus, on paremad kodanikud. Neil on, mida hoida ja kaitsta, mida pärandada. Nad on kõige ehedamad stabiilsuse ja edasipürgivuse tootjad. Ja inimesed, kellel on oma kodu on tõenäoliselt vähem iibepuudega, kui need, kes peavad elama üürnikuna. Eeldusel, et oma kodu pole ostetud muidugi kinnisvarabuumi tipus, millega ollakse end elu lõpuni silmini võlaga saduldatud, mis ei luba päevagi töölt puududa, et lapsi teha või kasvatada.
OECD soovitused töötavad peremeesteühiskonna vastu.
No comments:
Post a Comment