Head ideed levivad

Juba aastaid kurdetakse, et Eesti poliitikas pole värskeid ideid. Põhjus väga lihtne: ükski poliitik ei julge hea ideega lagedale tulla, sest kardab, et konkurendid varastavad selle ära. Sotsid kurdavad tänini, et Savisaar näppas nende astmelise tulumaksu idee ära ja kuna avalikkusele pakkus selle välja partei esimees, siis muutus teema tükiks ajaks kõlbmatuks.

Minu meelest on tegu siiski väiklase lähenemisega. Ma arvan, et kui sinu poolt välja pakutud ja sulle sümpaatsed ideed lähevad võimalikult laia ringlusse ja võetakse võimalikult paljude poolt omaks, siis on see ju hea.

Seetõttu ongi mul hea meel tõdeda, et riigikogu euroasjade komisjoni esimees Marko Mihkelson on pea terve paketina üle võtnud minu valimisplatvormi! Oma paar päeva tagasi tehtud blogipostituse all “Eesti järgmised sihid Euroopa Liidus” loetleb ta ilusti üles kõik need programmilised eesmärgid, mida ma esitlesin, kui paar nädalat tagasi oma kandidatuuri välja kuulutasin. Tubli, Marko! Pole häbiasi teiste heade mõtete teostamisele kaasa aidata! Tähtis pole mitte see, kes saab kiita, vaid see, et asjad on tehtud, on ju nii?

Nii murtaksegi kartelli! Kartellil on mõtet ainult siis, kui kõik samu reegleid järgivad. Kohe, kui ilmub välja mõni kandidaat, kes esitab kartelliväliseid seisukohti immigratsioonist, energiapoliitikast, venepoliitikast, liikmesriikide võrdsest kohtlemisest ja Eesti ettevõtete huvide kaitsmisest, kaob ära igasugune mõte neid teemasid ümmarguse euromullitamise varjus maha vaikida.

Siiski, väike kahtlus mind närib. Kui vaadata, kuidas praeguse poliitilise koorekihi esindajad on senini toime tulnud teistelt laenatud heade ideede rakendamisega, siis ei ole põhjust loota, et nad suudaks midagi muud paremat korda saata, kui need ideed pea peale pöörata või lihtsalt ära lörtsida.