Ansipi järjekordne vale

Peaminister Ansip kinnitab, et Eesti on euroliidu liikmena ainult kasu saanud ja vannutab, et meil oleks praeguses maailmamajanduskriisi palju raskem väljaspool liitu olles. Kuidas on asjad tegelikult?

Eesti majanduskasv oli enne liitumist 5-6 protsenti aastas, olles ilusti taastunud 90ndate lõpu Aasia kriisist. Liitu minnes tõusis meie kasv 10-12 protsendi peale. Aga mille arvelt?
Kasv tuli Rootsi pankade ülilõdva laenupoliitika arvelt, mis sai teoks seetõttu, et rootslased uskusid meie ja oma „ekspertide“ juttu usalduse suurenemisest justkui ainult seetõttu, et Eesti on EL-is.

Viimaste aastate laenurallit poleks olnud, kui me ei oleks olnud EL-is. Oleks olnud suurem „umbusaldus“ ehk ettevaatlikkus, karmimad nõuded laenajatele, suurem omafinantseeringu nõudmine jne. Kõik see oleks tähendanud, et laenamine oleks olnud mõistlik. Majanduskasv oleks olnud jätkuvalt 5-6 protsenti aastas, ehitus- ja kinnisvarabuumi asemel oleks olnud hea kasv neis sektorites.

Kõrgelt kukkumine on ikka valusam. Buumimulli lõhkemine on võimalik seetõttu, et buum üldse tekkis. Ja tekkis ta seetõttu, et oleme ELi liikmed. Loomulikult puudutaks maailmamajanduse kriis meid ka praegusel juhul nagunii, aga me läheks sellele vastu oluliselt väiksema võlakoormaga erasektoris.

Kolmapäevasel saadikukandidaatide debatil Pärnus kinnitas rahandusminister Padar, et „üksi me sellest välja ei tule“ ja EL ning euro aitavad meid kriisist välja. Kullakesed, Iirimaa, Kreeka, Portugal, itaalia, Hispaania on riikliku pankroti äärel.

Nende majanduslangus on meiega samas suurusjärgus, eelarvedefitsiidid kolm-neli korda suuremad, riigi võlakoormad lähenemas või Itaalia puhul ületanud kogu SKP-d. Saksamaa, mis on seni maksnud kinni euro püsimise nimel kõigi nende riikide võlgu, ei suuda seda enam teha.
Nende majandus kukub 8-9 protsenti, töötuid on juba 6 miljonit. Eksport on täielikult kokku kukkunud. See ei ole seltskond, kes meid kriisist välja aitaks, pigem tõmbab meid aina sügavamale.