Tänan kõiki inimesi üle kogu Eesti, kes minu poolt hääletasid ja näitasid sellega üles suurt usaldust ning toetust minu seisukohtade suhtes.
Neil valimistel sai selgeks, et meid, kes me peame oluliseks Eesti riigi, rahva ja kultuuri säilimist, on rohkem kui enamikul parteidel liikmeid.
Asjaolu, et sain üksikkandidaadina kahe praeguse parlamendierakonnaga - Rahvaliit ja Rohelised - peaaegu võrdselt hääli, veenab mind, et rahvuslik-konservatiivsel platvormil, mida ma esindan, on Eestis tugev ja kasvav kandepind.
Tänan kõiki inimesi, kes minu kampaaniat rahaliselt toetasid. Ülimalt nappide vahenditega kampaania eelarvele oli see oluline täiendus.
Loomulikult tänan oma perekonda, abikaasat ja kolme tütart, kes mind kogu kampaania kestel toetasid ja pea peale pööratud elurütmi vapralt üle elasid.
Olen suure tänu võlgu oma väikesele, kuid üliusinale kampaaniameeskonnale ning kõigile neile vabatahtlikele üle Eesti, kes mu ideede tutvustamisele kaasa aitasid
Hea valija, kinnitan, et teie hääl läks õigesse kohta ja te ei pea oma otsust kahetsema.
Tunnen kohustust jätkata tööd Eesti rahvuslike huvide kaitseks ning eestluse aatest taganenud poliitkartellile surve avaldamiseks, et Eesti oleks jätkuvalt eestlaste maa.
Pühapäevane valimistulemus peaks veenma kõiki nende eesmärkide elujõulisuses ja poliitilises teostatavuses.
Tegevus Eesti rahva huvide eest jätkub!
Jun 8, 2009
Jun 1, 2009
Targem kui 5b
Täna toimus Kuku raadio otseeetris viktoriini moodi mälumäng, kus mõõdeti europarlamenti kandideerivate inimeste teadmisi Euroopa Liidu ja elu kohta laiemalt. Rõõm raporteerida, et sain auhinnalise teise koha, ehkki tuleb kohe möönda, et jagan kohta kahe kandidaadiga.
Esikoha napsas Riigikogus euroliidu komisjoni juhtiv Marko Mihkelson, mis on loogiline. Samas paneb imestama mõnede kandidaatide teadmatus üldhariduslikes euroküsimustes. Näiteks üksikkandidaat Indrek Tarand jäi tagant poolt teiseks, temast veel nõrgemate teadmistega oli Ühendatud Vasakpartei eakas kandidaat Malle Salupere.
Küsimused ise olid üsna ebaühtlase tasemega, mõned täitsa kirved, teised ilmselt kõigile lihtsad – seda näitas ka asjaolu, et mõne küsimuse puhul vastasid kõik osalejad õigesti, mõne puhul ei tulnud aga ainumatki õiget vastust.
Ühe miniviktoriini peale ei tasu veel järeldusi tegema hakata, aga kõrva taha maksab panna, et lisaks heale esinemisoskusele ja keeleoskustele peaks kandidaadilt siiski nõudma ka elementaarset teadmistepagasit euroliidu osas.
Kokku esitati 17 küsimust, millele iga kandidaat minuti jooksul kirjalikult vastama pidi. Tulemused olid järgmised:
Marko Mihkelson (IRL) - 12 punkti
Anto Liivat (RL), Peep Mardiste (Rohelised), Martin Helme (üksikkandidaat) - 9 punkti
Kalev Kallemets (Reformierakond) - 8 punkti
Märt Õigus (üksikkandidaat) - 7 punkti
Enn Eesmaa (Keskerakond) ja Sven Mikser (sotsid) - 6 punkti
Indrek Tarand (Üksikkandidaat) ja Peeter Võsu (Kristlased) - 5 punkti
Malle Salupere (Vasakpartei) - 2 punkti
Esikoha napsas Riigikogus euroliidu komisjoni juhtiv Marko Mihkelson, mis on loogiline. Samas paneb imestama mõnede kandidaatide teadmatus üldhariduslikes euroküsimustes. Näiteks üksikkandidaat Indrek Tarand jäi tagant poolt teiseks, temast veel nõrgemate teadmistega oli Ühendatud Vasakpartei eakas kandidaat Malle Salupere.
Küsimused ise olid üsna ebaühtlase tasemega, mõned täitsa kirved, teised ilmselt kõigile lihtsad – seda näitas ka asjaolu, et mõne küsimuse puhul vastasid kõik osalejad õigesti, mõne puhul ei tulnud aga ainumatki õiget vastust.
Ühe miniviktoriini peale ei tasu veel järeldusi tegema hakata, aga kõrva taha maksab panna, et lisaks heale esinemisoskusele ja keeleoskustele peaks kandidaadilt siiski nõudma ka elementaarset teadmistepagasit euroliidu osas.
Kokku esitati 17 küsimust, millele iga kandidaat minuti jooksul kirjalikult vastama pidi. Tulemused olid järgmised:
Marko Mihkelson (IRL) - 12 punkti
Anto Liivat (RL), Peep Mardiste (Rohelised), Martin Helme (üksikkandidaat) - 9 punkti
Kalev Kallemets (Reformierakond) - 8 punkti
Märt Õigus (üksikkandidaat) - 7 punkti
Enn Eesmaa (Keskerakond) ja Sven Mikser (sotsid) - 6 punkti
Indrek Tarand (Üksikkandidaat) ja Peeter Võsu (Kristlased) - 5 punkti
Malle Salupere (Vasakpartei) - 2 punkti
May 29, 2009
Usk eurosse sureb viimasena
Siim Kallas ei ütle otse välja, kas ta ise usub võimalusse minna 2011. aastal eurole üle, aga kinnitab, et usku peab olema. Tõesti-tõesti, kui meil oleks kasvõi sinepiiva suurune usk, siis saaksime panna mooruspuu kõndima.
Paraku ei usu mina, et keegi enam Eesti valitsevatest ringkondadest, Kallas, Ansip, Ilves või Laar kaasa arvatud, usuks euro tulekusse. Jutt eurost on lihtsalt nagu katkine plaat, mis ühte ja sama joru korrutab ja mida keegi ei mõista millegi paremaga asendada. Eurojutt – nüüd siis euro usu jutt – on lihtsalt jutt, mida räägitakse, sest ühtegi muud sõnumit Eesti majanduse kohta ei osata ka välja paisata.
Ometi on need sõnumid olemas. Me ei tee ju eelarvekärpeid tegelikult mitte euro pärast, vaid selle pärast, et vältida riigi maksevõimetust, võlastumist ja sattumist veelgi enam võõrast käsutajate (IMF, Euroopa Komisjon jne) käe alla.
Eurousu asemel võiks valitsus asuda looma riiklikku krediidiasutust, mis aitaks meie ettevõtlust ja sunniks Rootsi panku ümber mõtlema oma neokolonialistlikku käitumist siin riigis. Plaane on veel teisigi, avalikkust peaks nendest teavitama, mitte udutama eurost.
Aga teadagi, usk sureb viimasena. Valitsusringkondades ilmselt sureb viimasena usk euro päästvasse mõjusse.
Paraku ei usu mina, et keegi enam Eesti valitsevatest ringkondadest, Kallas, Ansip, Ilves või Laar kaasa arvatud, usuks euro tulekusse. Jutt eurost on lihtsalt nagu katkine plaat, mis ühte ja sama joru korrutab ja mida keegi ei mõista millegi paremaga asendada. Eurojutt – nüüd siis euro usu jutt – on lihtsalt jutt, mida räägitakse, sest ühtegi muud sõnumit Eesti majanduse kohta ei osata ka välja paisata.
Ometi on need sõnumid olemas. Me ei tee ju eelarvekärpeid tegelikult mitte euro pärast, vaid selle pärast, et vältida riigi maksevõimetust, võlastumist ja sattumist veelgi enam võõrast käsutajate (IMF, Euroopa Komisjon jne) käe alla.
Eurousu asemel võiks valitsus asuda looma riiklikku krediidiasutust, mis aitaks meie ettevõtlust ja sunniks Rootsi panku ümber mõtlema oma neokolonialistlikku käitumist siin riigis. Plaane on veel teisigi, avalikkust peaks nendest teavitama, mitte udutama eurost.
Aga teadagi, usk sureb viimasena. Valitsusringkondades ilmselt sureb viimasena usk euro päästvasse mõjusse.
May 26, 2009
BNS pressikonverents täies pikkuses
Eelmise nädala reedel korraldas BNS üksikkandidaatide pressikonverentsi, mida Eesti meedia mõningal määral ka kajastas. Kõige sisukama klipi tegi ERR raadiouudiste toimetus. Et infot ilma filtrita tarbida, panen siia üles lingi, millelt on võimalik näha ja kuulda kogu juttu täies pikkuses.
Kliki SIIA
Kliki SIIA
May 17, 2009
“Said just kaks häält juurde”
Viibisin laupäeval Türi lillelaadal, kus jagasin inimestele oma infomaterjali ja vestlesin inimestega. Selle aja jooksul oli isiklik kontakt sadade inimestega ja ausalt öelda ei mõista ma, miks poliitikud nii harva rahvaga näost-näkku, silmast-silma kohtuvad. Laadalkäik oli üdini ja ainult positiivne.
Arvukalt oli neid, kes tulid ise juurde, surusid kätt, soovisid jõudu ja edu ning kinnitasid, et kavatsevad kindlasti minu poolt hääletada. Üks meesterahvas teatas, et tal oli see plaan nagunii, aga tal on lihtsalt väga hea meel, et sai minuga isiklikult juttu puhuda ja kätt pigistada. Taolised vestlused tõstavad moraali mõõtmatult.
Enamik inimesi olid aga sellised, kes, kui ma neil nööbist kinni võtsin, end tutvustasin ja valimistest rääkima hakkasin, ütlesid, et nad teavad küll, kes ma olen ja kaaluvad minu poolt hääletamist nagunii. Absoluutne enamus inimesi, kellega vestlesin, kinnitasid, et mitte ühegi partei poolt nad mitte mingil juhul hääletada ei taha ja kavatsevad toetada üksikkandidaati. Üks mees teatas, et kui ma oleksin mõni parteilasest kandidaat, siis oleks mind ähvardanud ketukas, üksikkandidaadi suhtes on ta aga sõbralikult meelestatud. Hmm, võibolla siiski on teatud põhjused, miks toompealasi tihti rahva hulgas näha ei ole.
Aga oli ka piisavalt inimesi, kes ei kavatsenudki valima minna. Põhjused ikka needsamad, mis on välja tulnud juba varasematel kohtumistel: valimissüsteemi vastane protest, Eesti vähene häälekaal europarlamendis, pettumus senistes saadikutes ja kogu poliitilises koorekihis laiemalt. Õige tihti küsiti: mida sa meile lubad! Teine tavaline küsimus oli: kust me teame, et sa samasuguseks ei muutu! Juhtisin siis inimeste tähelepanu sellele, et mul on juba praegu selgelt erinev programm, ma olen ainus kandidaat, kes rõhutab Eesti riigi ja rahva huvide kaitset, mitte ei keeruta õõnsaid eurojutupunkte. Just ühe sellise vestluse järel teatas sümpaatne abielupaar, kes jutu alguses plaanis valima mitte minna: hüva, said praegu just kaks häält juurde!
Arvukalt oli neid, kes tulid ise juurde, surusid kätt, soovisid jõudu ja edu ning kinnitasid, et kavatsevad kindlasti minu poolt hääletada. Üks meesterahvas teatas, et tal oli see plaan nagunii, aga tal on lihtsalt väga hea meel, et sai minuga isiklikult juttu puhuda ja kätt pigistada. Taolised vestlused tõstavad moraali mõõtmatult.
Enamik inimesi olid aga sellised, kes, kui ma neil nööbist kinni võtsin, end tutvustasin ja valimistest rääkima hakkasin, ütlesid, et nad teavad küll, kes ma olen ja kaaluvad minu poolt hääletamist nagunii. Absoluutne enamus inimesi, kellega vestlesin, kinnitasid, et mitte ühegi partei poolt nad mitte mingil juhul hääletada ei taha ja kavatsevad toetada üksikkandidaati. Üks mees teatas, et kui ma oleksin mõni parteilasest kandidaat, siis oleks mind ähvardanud ketukas, üksikkandidaadi suhtes on ta aga sõbralikult meelestatud. Hmm, võibolla siiski on teatud põhjused, miks toompealasi tihti rahva hulgas näha ei ole.
Aga oli ka piisavalt inimesi, kes ei kavatsenudki valima minna. Põhjused ikka needsamad, mis on välja tulnud juba varasematel kohtumistel: valimissüsteemi vastane protest, Eesti vähene häälekaal europarlamendis, pettumus senistes saadikutes ja kogu poliitilises koorekihis laiemalt. Õige tihti küsiti: mida sa meile lubad! Teine tavaline küsimus oli: kust me teame, et sa samasuguseks ei muutu! Juhtisin siis inimeste tähelepanu sellele, et mul on juba praegu selgelt erinev programm, ma olen ainus kandidaat, kes rõhutab Eesti riigi ja rahva huvide kaitset, mitte ei keeruta õõnsaid eurojutupunkte. Just ühe sellise vestluse järel teatas sümpaatne abielupaar, kes jutu alguses plaanis valima mitte minna: hüva, said praegu just kaks häält juurde!
May 16, 2009
Valitsuskriisist
Paar sõna alanud valitsuskriisist. Mul on hea meel, et Ansip võttis kuulda Terve Mõistuse Sündikaadi nõu ja annab sotsidele kinga. Mida kiiremini lõpetada valitsuses blokki paneva jõu tegevus seal, seda parem Eestile.
Asemele kutsutav Rahvaliit on muidugi üsna heas kauplemispositsioonis. Päris kindlasti ei taha Reform minna müts näpus tagasi sotside ukse taha, järelikult peavad nad kellegi teise saama ja tema tingimustega nõus olema. Moe pärast on küll alustatud juttu ka rohelistega, aga see on pigem ilmselt Rahvaliidule surve avaldamiseks.
Seega võib Rahvaliit tulla valitsusse endale päris soodsatel tingimustel (kes teab, äkki puudutavad need ka salaleppeid justiitsvallas, kus rahvaliitlastel on palju mängus). Pole võimatu, et reform peab tegema mõned märkimisväärsed maailmavaatelised järeleandmised, et rahvaliitlased saaks maandada süüdistuse, nagu ei kaitseks nad rõhutute huve. Sellist trummi sotsid juba taovad.
Kasu oleks sotside väljavahetamisest vähemalt nii palju, et esiteks saaks Eesti endale ideoloogi asemel ilmselt kompetentsema rahandusministri, teiseks kaoks valitsusest vähemalt esialgu ära jonnipunnide kamp, kes blokeerivad kriisi ajal kõiki otsuseid.
Asemele kutsutav Rahvaliit on muidugi üsna heas kauplemispositsioonis. Päris kindlasti ei taha Reform minna müts näpus tagasi sotside ukse taha, järelikult peavad nad kellegi teise saama ja tema tingimustega nõus olema. Moe pärast on küll alustatud juttu ka rohelistega, aga see on pigem ilmselt Rahvaliidule surve avaldamiseks.
Seega võib Rahvaliit tulla valitsusse endale päris soodsatel tingimustel (kes teab, äkki puudutavad need ka salaleppeid justiitsvallas, kus rahvaliitlastel on palju mängus). Pole võimatu, et reform peab tegema mõned märkimisväärsed maailmavaatelised järeleandmised, et rahvaliitlased saaks maandada süüdistuse, nagu ei kaitseks nad rõhutute huve. Sellist trummi sotsid juba taovad.
Kasu oleks sotside väljavahetamisest vähemalt nii palju, et esiteks saaks Eesti endale ideoloogi asemel ilmselt kompetentsema rahandusministri, teiseks kaoks valitsusest vähemalt esialgu ära jonnipunnide kamp, kes blokeerivad kriisi ajal kõiki otsuseid.
May 12, 2009
Ajakirjanduseetikast valimiste eel
Täna võttis TV 3 üles minu kaebuse Avaliku Sõna Nõukokku seoses sellega, et Tarand on ühteaegu kandidaat ja samas TV3-s ja Kukus saatejuht. Eks TV 3 üritas eelkõige end puhtaks pesta, sest ei ole ju võimalik, et sealsed inimesed on nii meediakauged, et ei saa aru, milles seisneb probleem. Probleem on ajakirjanduseetikas ja nii kandidaadi kui väljaannete huvide konfliktis, millele tavaliselt on leitud lahendus, võttes kandideeriv ajakirjanik valimiste eel ajutiselt eetrist maha, seekord millegipärast mitte.
Tekkinud (tekitatud?) 0n väär arusaam, nagu ma oleks kitunud Tarandi peale. See on vale. Ma palusin ASN hinnangut VÄLJAANNETE KÄITUMISELE. Kogu lugu. Siinjuures tuleb rõhutada, et ma isegi ei teavitanud oma pöördumisest meediat, sest pidasin mõistlikumaks lasta ASN-il ja asjaga seotud väljaannetel teema kõigepealt läbi arutada. Nüüd seda enam muidugi teha ei saa.
Et asjasse selgust tuua, panen siia oma emaili, mille ASN-ile saatsin:
Palun Avaliku Sõna Nõukogu hinnangut Kuku raadios 24. aprillil 2009 eetris olnud saatele Nädala tegija, kus saatejuht, Euroopa Parlamenti pürgiv Indrek Tarand intervjueeris pool saateajast iseennast. Saate link http://podcast.kuku.ee/saated/nadala-tegija.
Leian, et Kuku raadio on eksinud Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punktide 6.1 ja 6.2 vastu, mille kohaselt reklaam ja suhtekorraldusmaterjal peavad olema auditooriumi jaoks selgelt eristatud ajakirjanduslikust tekstist/pildist, ning ajakirjanikud ja alalised välisautorid ei edasta samas kanalis reklaamteateid ega kirjuta oma väljaandes oma nime all kommertstekste.
Ühtlasi palun hinnangut sellele, kas asjaolu, et Indrek Tarand juhib aktiivsel kampaaniaperioodil TV3s saadet „Targem kui 5b”, on kooskõlas hea tava ning ajakirjanduseetika normidega.
On mõistetav, et ajakirjanduses töötav inimene püüab kampaanias maksimaalselt rakendada oma positsiooni, kuid taolisel inimesel on paratamatu huvide konflikt ja sellise olukorra peab lahendama keegi teine.
Indrek Tarandi tegutsemine saatejuhina europarlamendi kampaania perioodil on ebaaus kõigi ülejäänud kandidaatide suhtes ning õõnestab meediaväljaannete usaldusväärsust sõltumatute ja erapooletute kanalitena.
Tekkinud (tekitatud?) 0n väär arusaam, nagu ma oleks kitunud Tarandi peale. See on vale. Ma palusin ASN hinnangut VÄLJAANNETE KÄITUMISELE. Kogu lugu. Siinjuures tuleb rõhutada, et ma isegi ei teavitanud oma pöördumisest meediat, sest pidasin mõistlikumaks lasta ASN-il ja asjaga seotud väljaannetel teema kõigepealt läbi arutada. Nüüd seda enam muidugi teha ei saa.
Et asjasse selgust tuua, panen siia oma emaili, mille ASN-ile saatsin:
Palun Avaliku Sõna Nõukogu hinnangut Kuku raadios 24. aprillil 2009 eetris olnud saatele Nädala tegija, kus saatejuht, Euroopa Parlamenti pürgiv Indrek Tarand intervjueeris pool saateajast iseennast. Saate link http://podcast.kuku.ee/saated/nadala-tegija.
Leian, et Kuku raadio on eksinud Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punktide 6.1 ja 6.2 vastu, mille kohaselt reklaam ja suhtekorraldusmaterjal peavad olema auditooriumi jaoks selgelt eristatud ajakirjanduslikust tekstist/pildist, ning ajakirjanikud ja alalised välisautorid ei edasta samas kanalis reklaamteateid ega kirjuta oma väljaandes oma nime all kommertstekste.
Ühtlasi palun hinnangut sellele, kas asjaolu, et Indrek Tarand juhib aktiivsel kampaaniaperioodil TV3s saadet „Targem kui 5b”, on kooskõlas hea tava ning ajakirjanduseetika normidega.
On mõistetav, et ajakirjanduses töötav inimene püüab kampaanias maksimaalselt rakendada oma positsiooni, kuid taolisel inimesel on paratamatu huvide konflikt ja sellise olukorra peab lahendama keegi teine.
Indrek Tarandi tegutsemine saatejuhina europarlamendi kampaania perioodil on ebaaus kõigi ülejäänud kandidaatide suhtes ning õõnestab meediaväljaannete usaldusväärsust sõltumatute ja erapooletute kanalitena.
Subscribe to:
Posts (Atom)
